Teie ostukorv on tühi.
Kõrvits "Berrettina"
Kõrvits "Berrettina".
Dieetiline maiuspala!
Keskvarajane portsjonkõrvitsa sort (97–105 päeva). Taim on roniv ja pikaväädiline. Viljad on lapikümarad, tugevalt kortsulise hallikasrohelise koorega, kaaluga 5–7 kg.
Viljaliha on kollane, paks, tihe, mahlane ja uskumatult magus (detsembriks ulatub suhkrusisaldus 10%-ni !).
Kasvatamiseks sobivad kõige paremini päikeselised lõunapoolsed nõlvad viljaka mullaga.
Sordi väärtus: originaalne dekoratiivne viljakuju, suurepärane maitse, mis ei muutu pika säilitamise ajal, ning hea transporditavus.
Soovitatav kasutada värskelt, keedetult, hautatult ja hoidistatult. Asendamatu dieettoidus ja tervisetoidus.
Dieetiline maiuspala!
Keskvarajane portsjonkõrvitsa sort (97–105 päeva). Taim on roniv ja pikaväädiline. Viljad on lapikümarad, tugevalt kortsulise hallikasrohelise koorega, kaaluga 5–7 kg.
Viljaliha on kollane, paks, tihe, mahlane ja uskumatult magus (detsembriks ulatub suhkrusisaldus 10%-ni !).
Kasvatamiseks sobivad kõige paremini päikeselised lõunapoolsed nõlvad viljaka mullaga.
Sordi väärtus: originaalne dekoratiivne viljakuju, suurepärane maitse, mis ei muutu pika säilitamise ajal, ning hea transporditavus.
Soovitatav kasutada värskelt, keedetult, hautatult ja hoidistatult. Asendamatu dieettoidus ja tervisetoidus.
* Kõrvits on troopiline liaan.
Eriti hästi kasvab ta keskmise huumusesisaldusega muldadel. Niisked savised alad ei sobi selle kultuuri kasvatamiseks üldse.
Aedades paigutatakse kõrvitsad seinte ja kinniste aedade lõunaküljele, et kaitsta neid külmade varahommikuste öökülmade eest. Kõrvitsat kasvatatakse idandatud seemnetest või 15–25 päeva vanusest taimest. Istutusread eraldatakse kahe meetri laiuse vahega ning reas paiknevad taimed üksteisest ühe meetri kaugusel. Kuival suvel tuleks kõrvitsat kasta võimalikult sageli. Parim väetis on sõnnik.
Rasketel ja väheviljakatel muldadel istutatakse seemned või taimed väetatud istutusaukudesse. Augud kaevatakse 25–30 cm sügavused, täidetakse peaaegu ääreni huumusega, kastetakse ning alles siis asetatakse süvendisse idandatud seemned või taimed. Põhjapoolsetes piirkondades on istutuste alla vaja sõnnikut bioloogiliseks soojenduseks. Heade viljade saamiseks jäetakse ühele taimele mitte rohkem kui kaks või kolm viljaalgmet ning peavars näpistatakse pärast viimast alles jäetud vilja, jättes selle järel kolm lehte. Liigsed külgvõrsed eemaldatakse. Väädid ja võrsed kinnitatakse konksudega maapinnale ning kaetakse mullaga. Iga vilja alla asetatakse laud või vineeritükk, mis kaitseb seda mädanemise eest. Küpsed kõrvitsad lõigatakse koos varrega.
