Teie ostukorv on tühi.
Kõrvits "Berrettina"
Portsioonkõrvits "Berrettina".
Maitsel on tähtsust!
Keskvarane portsioonkõrvitsa sort: 97-105 päeva saagini. Vili lapikümmargune, kaal 5-7 kg, koor tumeroheline, tugevalt mõhnaline.
Viljaliha kollane, tihe ja uskumatult magus (detsembriks suhkrusisaldus tõuseb 10% !).
Kõrvitsa tähtsust on raske üle hinnata: toorelt, küpsetatult, mahlana - mistahes kujul on see väga kasulik kõigile.
1,0 g = 3-5 seemet.
Maitsel on tähtsust!
Keskvarane portsioonkõrvitsa sort: 97-105 päeva saagini. Vili lapikümmargune, kaal 5-7 kg, koor tumeroheline, tugevalt mõhnaline.
Viljaliha kollane, tihe ja uskumatult magus (detsembriks suhkrusisaldus tõuseb 10% !).
Kõrvitsa tähtsust on raske üle hinnata: toorelt, küpsetatult, mahlana - mistahes kujul on see väga kasulik kõigile.
1,0 g = 3-5 seemet.
* Kõrvits kujutab endast troopilist liaani. Eriti hästi kasvab ta huumuse rikkas mullas. Tooretel savistel pindadel seda kultuuri kasvatada ei saa. Aedades kasvatatakse kõrvitsat just lõunapoolsetes kohtades või siseaedades, et hoida teda öökülmade eest. Kasvatatakse kõrvitsat kas idanenud seemnest või istikust. Istutusrida tehakse teisest reast 2 m kaugusele, kuna esimese rea kõrvitsad kasvavad teise rea peal 1m ulatuses. Kuival suvel tuleks taime kasta tihedamini. Parim väetis on sõnnik.
Rasketel ja vähem viljakatel pindadel istutatakse seemned või istikud sõnniku lohu sisse. Istutamiseks kaevatakse auk, 20-35 cm sügavune. Seejärel täidetakse see peaaegu täis huumusega, seejärel kastetakse ja alles siis tehakse väike lohk, kuhu pannakse seeme või istik. Põhja rajoonides on bioloogiliseks soojenemiseks kindlasti vajalik sõnnik. Kui soovite saada häid vilju, siis tuleks taim jätta 2-3 varre võsu peale. Vars ise tuleks viimase vilja kolmanda lehe pealt ära näpistada. Üleliigsed külgmised võrsed hävitatakse. Iga vilja alla tuleks panna lauake või vineeri tükk, nii ei lähe vili mädanema. Valminud kõrvitsad lõigatakse maha koos viljavarrega.
